Kiiver
Kiivri kasutamine on kohustuslik alla 16-aastastel jalgratturitel ja kergliikurijuhtidel (elekritõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur), kuid seda soovitatakse kanda kõikidel jalgratturitel, rulluisutajatel ja rulatajatel, kes liiguvad jalakäijast kiiremini. Peavigastuste vähendamiseks kanna jalgratta või elektritõukerattaga sõites alati jalgratturikiivrit! Eeskuju on nakkav!
Milleks kiiver?
Rattakiivri korrektne kandmine vähendab oluliselt võimalikke peatraumasid. Kukkudes saadud marrastused paranevad aja jooksul. Nädalate ja kuudega kasvavad arstide abiga kokku kõik murdunud käe- ja jalaluud. Peapõrutus aga võib tekitada pöördumatu kahju.
Liiklusseadus ütleb jalgratturi kiivri kohta:
- §11 (3) Jalgratturikiiver peab vastama standardi EVS-EN 1078 "Kiivrid jalgratturitele ja rulade ning rulluiskude kasutajatele" nõuetele.
- §30 (6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
- § 32 (1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
- 6) sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit
Õppetegevuste eesmärk:
3.-4. klassi õpilased kannavad üldjuhul kiivrit hoolsalt, kuid vanemas eas kipub kiivri kandmine vähenema. Seepärast on oluline kiivri kasutamisega seonduvaid aspekte uuesti üle korrata. Eesmärgiks on panna õpilasi oma käitumist analüüsima, seisukohti kaitsma ja põhjendama ning mõistma kiivri vajalikkust munakiivri katse abil
Kuidas kiivrit valida?
Rattakiivreid võib jagada kahte kategooriasse: maantee- ja maastikusõidukiivrid.
- Maanteesõidukiivrid on aerodünaamilisemad ning neil ei pea olema palju ventilatsiooniavasid, kuna sõidukiirused on suuremad ja õhu liikumine parem.
- Maastikusõidukiivritel on oluline, et oleks maksimaalselt tuulutusauke (kuni 30), mis soodustaks õhuvahetust väiksemate kiiruste juures. Enamusel maastikuratta kiivritest on ees väike nokk, mis kaitseb päikese, pori ning tolmu eest.
Kiivri hind sõltub eelkõige kaalust (kergemad alates 250 g), tuulutusavade arvust. Et tagada tootja poolt garantii, ostan rattapoest tunnustatud tootja kiivri.
NB! Kiiver on tehtud materjalist, mis põrutamisel leevendab löögienergiat. Pärast kukkumist võivad kiivrisse tekkida silmaga nähtamatud mikropraod ning kiiver tuleb koheselt välja vahetada.
Kiivri ostmisel jälgi:
- Kiiver peab vastama kvaliteedinormidele ning olema tähistatud sellekohase märgiga CE EN 1078. Kiivri küljes olgu ka erksad toonid ja/või helkurriba, nii paistad liikluses paremini silma.
- Kiiver peab olema paras. Suurem osa kiivreid toodetakse kahes suuruses 54–57 ja 58–61 (pea ümbermõõt cm). Selleks, et kiiver ei loksuks, vajuks silmadele ega kuklasse, saab reguleerida suurust kiivri tagumises osas olevate rihmade abil. Erinevad tootjad kasutavad erinevaid reguleerimissüsteeme.
- Kiiver peab olema peas otse. Silmade ja kiivri serva vahele peab jääma u kahe sõrme laiune vahe.
- Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt (mitte otse lõua alt). Kinnitusrihm peab olema kergesti suletav ning paraja pikkusega.
- Kiiver peab olema mugav. Kõik liikluses toimuv peab olema kergesti jälgitav. Kui kannad prille, proovi kiivrit koos nendega.
Milline kiiver ei sobi?
- Kiiver ei tohi olla liiga suur – peas loksuv kiiver võib vajuda sulle silmadele ja varjata vaatevälja. Kukkudes ei kaitse liiga suur kiiver sind põrutuste eest.
- Kiiver ei tohi olla liiga väike – kukkudes ei kaitse liiga väike kiiver sind põrutuste eest.
- Ära kanna kiivrit kuklas – nii jätad oma pea esiosa kaitseta.
- Ära kanna kiivri all nokamütsi – mütsi nokk ei lase kiivrit otse kanda ja kiiver ei ole tihedalt vastu pead.
- Kui kannad patsi (hobusesaba) jälgi, et pats ei lükka kiivrit liiga silmadele. Nii varjad oma vaatevälja ja jätad kukla kaitseta.
Kuidas kiivrit õigesti 2V1 reegli järgi pähe panna?
Praktilised tegevused ja ülesanded
1. Arutelu situatsioonipõhise narratiivi põhjal (nõuded kiivrile ja selle õige kandmine)
Esmalt loetakse narratiiv ette või loevad õpilased individuaalselt ning seejärel õpilased vastavad paaris, rühmas või klassiga ühiselt narratiivi järel olevatele küsimustele
2. Kiivri rolli tutvustavate videote otsimine ning kiivri kaitsval rollil põhinev arutelu.
3. Kiivrile esitatud nõuded: õpetaja või soovitatavalt külaline räägib õpilastele kiivri nõuetest ning selle korrektsest kandmisest.
Märkus: kindlasti tuleb õpilastele rõhutada, et kiivri eluiga on maksimaalselt 5 aastat ning et kiiver tuleb peale kukkumist või kõvemat lööki uue vastu vahetada.
4. Praktiline töö: iga õpilane proovib kiivrit korrektselt pähe panna ja endale sobivaks reguleerida (võimalusel võiks igal õpilasel enda kiiver kaasas olla).
Hinnatakse üksteise sooritust ning tehakse kokkuvõte kuuldust ja räägitust.
5. Munakiivri katse läbiviimine. Vahendid selleks saab tasuta Transpordiametilt tellida. Katse käigus saavad õpilased munaga erinevaid situatsioone ise järgi proovida, muuhulgas mis juhtub, kui kiiver on valesti pähe seatud. Katsele järgneb arutelu ning järelduste tegemine nähtust.
Võimalikud lisategevused:
- Loodusõpetuse/tööõpetuse tunnis rääkida kiivri lühikesest elueast ja viia läbi katseid kiivri materjalidega.
- Kutsuda (triki)jalgrattur või rulataja rääkima kiivri olulisusest.
- Planeerida ühine jalgrattamatk, korrates üle nõuded jalgratastele ja kiivri kasutamisele.