Raudteeohutus

I kooliastmes on oluline õpilasele selgitada raudteeliikluse eripärasid, et ette valmistada laps iseseisvaks liiklemiseks. On tähtis, et õpilane oskaks oma tasemele vastavalt ohtudega arvestada ning õigetele asjadele liikluses tähelepanu pöörata.

Raudteeohutuse kohta saab täpsemalt informatsiooni https://www.ole.ee/ ning https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/raudteeohutuse-meelespea

Raudteeohutuse teemalised värvipildid on saadavad https://www.ole.ee/varvimaailm/

Õppetegevuste eesmärk. Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi üle kordama ning kasutama raudteeliiklusega seotud reegleid, et õpilase iseseisev liiklemine oleks võimalikult ohutu. Läbi mängulise ülesande korratakse üle raudteeliiklusega seotud reeglid ja näpunäited. 
Aeg: 15 minutit iseseisev töö + 40 minutit arutelu ja mäng 
Õppekeskkond: klassiruum; kooliaula või mõni suurem ruum mängu jaoks

Õppetegevused

1. Mõistatuse lahendamine raudtee ületamise kohta.

• Õpilane lahendab ülesande ning leiab puuduvad sõnad ülesande alla vastava lause reale.
• Seejärel viiakse õpetaja eestvedamisel läbi arutelu, kus esmalt leitakse ühiselt õiged vastused ning arutatakse, miks on need näpunäited raudtee ületamisel vajalikud.
• Lisaülesandena võib õpetaja koos lastega koostada teisi õpetajaraamatus käsitletud ohutusega seotud teemadega piltmõistatusi. 

2. Mäng "Ohtlik või ohutu

• Tegevuseks valida mõni ruum või koht, kus lastel on piisavalt ruumi liikuda.
• Õpetaja esitab raudteeliiklusega seotud väiteid järgnevast õppematerjalist ning küsib lõppu, "Kas ohtlik või ohutu?". Õpilased peavad iseseisvalt tegema otsuse ja valima vastava poole, kuhu liikuda. Varasemalt lepitakse näiteks kokku, et õpilased, kes arvavad, et tegevus/olukord on ohtlik, liiguvad paremale ning õpilased, kes arvavad, et tegevus/olukord on ohutu, liiguvad vasakule. Kui ühele väitele on mitu arvamust ehk lapsed on liikunud nii ohutu kui ka ohtliku poolele, siis palub õpetaja mõlemast rühmast mõnel õpilasel oma valikut põhjendada. Peale põhjenduste ärakuulamist on õpilastel võimalus vahetada oma kohta, seega saavad õpilased mängu lõpuni mängida ka siis kui nad on esialgu vale variandi valinud. Tegevuse eesmärgiks on see, et õpilased saaksid aru, miks tegevus on ohtlik või ohutu. 

3. Mõõtühikute võrdlused. 

Alljärgnevalt on toodud erinevaid võrdlusi, mis on seotud maantee- ja rongiliiklusega. Ülesannet võib kasutada raudteeohutuse teemade käsitlemisel, et õpilastel tekiks teatav võrdlusmoment mõõtühikute ja reaalsete (liiklust puudutvate) objektide ja nende liikumise vahel. Õpilastelt ei oodata, et nad teaksid täpset vastust. Pigem on ülesande eesmärgiks anda taustainformatsiooni ning tuua välja erinevusi maantee- ja raudteeliikluse ja kasutatavate sõidukite vahel.

4. Arutlus – ühissõidukite  (ennekõike rong ja buss) võrdlus sõiduautoga

Millist sõiduvahendit (sõiduauto, buss ja rong) kasutatakse rohkem klassi õpilaste hulgas? Teha lihtne ja kiire loendus (nt märkida tahvlile üles, mitu õpilast kasutab või kasutas mingi aja jooksul); 

Arutlev mäng klassis - rongi ja bussiga sõitmise eelised võrreldes sõiduautoga; sõiduauto eelised ühistranspordi ees.
 

• Loetletakse ühistranspordi (rong ja buss) ja sõiduauto eelised nt mõistekaardina. Ühistransport: säästab keskkonda (viib rohkem inimesi kohale väiksema kahjuga loodusele – saastab kokkvõttes vähem); mahutab palju reisijaid korraga peale (saab minna ekskursioonile kogu klassiga); on ohutum – ühistranspordiga, eriti rongidega juhtub harva suuri õnnetusi, kus inimesed viga saavad; on tavaliselt kiirem jne. Sõiduauto: saab lihtsamini valida sõiduaega, -seltskonda, -marsruuti jne.
• Valikute tegemine mänguna. Õpetaja loeb ette väiteid ühistranspordi või sõiduauto eelistamise kohta (vt Lisa 4) ning õpilased otsustavad, kumb väide on nende jaoks õigem/ mida õpilane hindab rohkem. Oma valikut näidatakse liikudes klassis kolme koha vahel: ühistransporti (rongi või bussi) eelistav koht, sõiduautot eelistav koht, ei oska eelistada kumbagi- koht. Kui õpilasi liigub kohta, kus nad ei oma seisukohta/ei oska kumbagi väidet eelistada, siis pakuvad vaheldumisi ühistransporti ja sõiduautot eelistavad rühmad oma põhjendusi, miks tulla nende juurde (eelistada nende valikut). Kui kahevahel olevale õpilasele on toodud argument/põhjendus piisav/veenev, liigub ta selle rühma juurde. Kuid kahtlevad/seisukohta mitteomavad õpilased võivad ka parema vastuargumendi kõlades liikuda teise rühma juurde. Argumentide lõppedes tuleb aga kahtlejatel langetada oma otsus.
• Õpilased võiksid meelde jätta või paberile kirja panna iga väite juurde oma valiku variandi. Mängu lõppedes saavad õpilased analüüsida, kas nad eelistasid rohkem ühistransporti või sõiduautot.
   

Õpitulemused:

• Õpilane selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);
• Õpilane saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;
• Õpilane tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke, liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
• Õpilane nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);
• Õpilane järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.

Lõiming:

• Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;
• Matemaatika: arvud 0–10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana; võrdus ja võrratus; arvude võrdlemine ja järjestamine; arvude liitmine; pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed; massiühikud gramm, kilogramm, tonn; massiühikute seosed; ajaühikud sekund, minut, tund, ööpäev; ajaühikute seosed; tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine; tulemuste reaalsuse hindamine;
• Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine;  pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud liikumise põhjusena (katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks; liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine.
• Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest; 
  hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.
• Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon, koomiks jne; kodukoha tehiskeskkond;
• Liikumisõpetus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel; liikumismängud väljas/maastikul.