Helkur

Üle 60 minuti
Keskmine
Eesti keel
Inimeseõpetus
Loodusõpetus
Liikumisõpetus
Matemaatika
Tehnoloogiaõpetus
Kunst
Õpiväljundid
I kooliaste » Enda nähtavaks tegemine » Kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha
I kooliaste » Enda nähtavaks tegemine » Kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha
II kooliaste » Enda nähtavaks tegemine » Põhjendab, miks on oluline liikluses olla nähtav/märgatav, sh miks on helkuriga liiklemine ohutum; kirjeldab helkuri toimimise põhimõtet, teab erisusi helkuri kandmisel asulavälisel teel, linnas ja raudteel
II kooliaste » Keskkonna mõju » Teab sõiduki peatumisteekonna pikkust linna- ja maanteekiirusel kuival ja märjal teel

Helkur teeb nähtavaks!

Sügisel ja talvel, mil pimedat aega pikalt, on autojuhtidel jalakäijaid ja jalgrattureid raskem märgata. Helkur ja helkivad tooted aitavad liiklejatel end autojuhtide jaoks nähtavaks muuta!

Miks see oluline on?

Maanteel kuivades teeoludes 90 km/h sõitva sõiduki peatumisteekond on 70 m, asulas samadel tingimustel 50 km/h sõites aga 28 m. Sügis-talvisel perioodil on teekate enamasti märg ja libe ning seetõttu on peatumisteekond mõlemal juhul poole pikem.

Helkurita kõndiv jalakäija on lähitulede valguses nähtav alles 30 m pealt. Õnneks saab enda nähtavust kvaliteetset helkurit kandes oluliselt parandada — nii on inimene lähitulede valguses nähtav juba 130 m pealt ning kaugtulede valguses 300 m kauguselt. Teisisõnu suurendab helkurit kandev inimene sõidukijuhi võimalusi vajadusel midagi õigeaegselt ette võtta.

1934. aastal patenteeris Nottinghami teetööline Percy Shaw maailma esimese helkuri. Idee tekkis tal pimeda ajal valgustamata teel koju sõites, kui talle korraga aial istunud kassi silmad pimeduses vastu helkisid. Shaw märkas neid tulukesi ning see aitas tal pimeda ajal teel püsida. 

Esimene helkur oli tegelikult kummiga ääristatud marmorklots, mis mõned aastad hiljem asendati plastikmaterjaliga. 1947. aastal võeti helkurid maanteel kasutusele ning Shaw pärjati leiutise eest Briti impeeriumi ordeniga.

Eestis on helkuri kandmine maanteel olnud kohustuslik üle 25 aasta ning alates 2011. aastast on helkuri kandmine kohustuslik ka asulas nii halva nähtavuse korral kui ka pimeda ajal.

Õppetegevuste eesmärk:

Arendada õpilaste teadlikkust helkuri vajalikkusest ja nähtavuse rollist liiklusohutuses, toetades seejuures arusaamist, oskust olukordi analüüsida ning valmisolekut ohutult ja vastutustundlikult käituda jalakäijana pimedal ajal.

  • mõistab, miks helkur on oluline turvavahend hämaras ja pimedas liiklemisel;
  • oskab hinnata erinevate helkurite tõhusust ja nähtavust erinevates olukordades;
  • teab, kus ja kuidas tuleb helkurit kanda, et olla autojuhile maksimaalselt nähtav;
  • analüüsib, kuidas helkurita liikumine võib kaasa tuua ohte;
  • oskab teha järeldusi ja langetada teadlikke otsuseid enda ja teiste nähtavuse parandamiseks;
  • rakendab teadmisi praktilistes olukordades, sh mängudes ja loovülesannetes;
  • reflekteerib, mida ta ise saab teha, et olla eeskujuks ja mõjutada kaaslasi ohutult käituma.

Kuidas end nähtavaks teha?

Kõige parem on ennast nähtavaks teha kandes helkurit või ohutusvesti, kuid alati on võimalus kasutada lisaks alternatiive. Riietusest on soovitatav kanda pigem heledamaid kui tumedamaid toone.

Mis on sertifitseeritud helkur? 

Sertifitseeritud helkur on lähitulede vihus nähtav 130 meetrilt ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrilt. Helkur töötab peegli põhimõttel — sellele peale langenud valgus saadetakse tagasi valgusallika poole.

Sertifitseeritud helkuril peab olema märgitud:

  • toote nimetus pakendil (kui puudub nimi „helkur“ ei pruugi tegemist olla kvaliteetse helkuriga);
  • andmed tootja kohta;
  • märgistus CE EN 17353:2020 pakendil/tootel (viide standardile, mis sätestab nõuded helkuri kvaliteedile);
  • helkuri peegelduva pinna suurus lubatu piires (min 15 cm²);
  • riigikeelne kasutusjuhend pakendil.

Tasub jälgida, et helkur olgu pigem suurem kui väiksem. Mida vähem teksti sel on, seda suurem on tema tagasipeegelduva pinna ulatus. Kasutuses olev helkur tuleb välja vahetada iga 1–2 aasta järel ning kindlasti siis kui see on kriibitud või tuhmunud.

Kontrollida saab helkuri töökorras olekut taskulambi või mobiiltelefoni valgusega. Tõstes valgusallika silmakõrgusele ja lastes sel helkurile peale paista, peaks töökorras helkurilt valgus selgelt tagasi peegelduma.

Kuhu helkur kinnitada?

Mis on helkivad tooted?

Lisaks rippuvale helkurile on olemas enda nähtavaks tegemiseks erinevaid alternatiivsed tooted. Näiteks helkurvestid, helkurtraksid, helkurkleebised, helkurteip, helkurklipid, laetavad helkurid, LED-tuledega käe- ja jalapaelad, LED-tuledega magnetid, fluoresentsest materjalist riided, refleksmaterjalidest mobiilihoidjad käevarrele, refleksmaterjalist kindad, mütsid ja helkivad spreid. Helkivate toodete alla kuuluvad kõik tooted, mis ei kvalifitseeru sertifitseeritud helkuri alla, ent aitavad pimedas nähtavusele kaasa.

Näiteks: ise valmistatud helkurmaterjalist võtmehoidjad, ripatsid, kleebised, mänguasjad, lõngad, aerosoolid, fluorasentsest materjalidest tooted, refleksmaterjalidest tooted.

Praktilised tegevused ja ülesanded

1. Arutelu situatsioonipõhise narratiivi põhjal (helkuri olulisusest)

Esmalt loetakse narratiiv ette või loevad õpilased individuaalselt ning seejärel õpilased vastavad paaris, rühmas või klassiga ühiselt narratiivi järel olevatele küsimustele.

2. Loetud teksti ja käsitletud materjali mõistmise kinnistamine (peamised küsimused)

Lõiming eesti keelega. Õpilased tegutsevad iseseisvalt ja kinnistavad teadmise helkuri olulisusest.

3. Aktiivne mänguline tegevus

Õpilased saavad mängida ja katsetada nii paarides (minikatse), väikestes rühmades (helkurmäng) kui kogu klassiga (peatumisteekond).

4. Kordamine ja kokkuvõte

Õpilased mõtlevad läbi helkuri kandmise eesmärgi ja oskavad pidada vajalikuks helkurit kanda.

Võimalikud lisategevused:

Meisterdamine - õpilased kujundavad ja meisterdavad endale ise helkivad tooted, mida tahaksid kanda.

Leiutamine - rühmatööna loovülesanne – kujunda „supernähtav jalakäija“ (kuhu ja milliseid helkureid panna?). Arutletakse, miks just need kohad on olulised.

Plakat koolimajja - õpilastel loovad omanäolised plakatid nähtavusest ja helkuri olulisusest.

Analüüsiv kirjutamine - arutelu/arutluspala "Mida saan mina teha, et olla nähtav ja aidata ka teistel ohutumalt liigelda?"